This HTML version prepared by the UDHR in XML project, http://efele.net/udhr.
Ooumažkååʹdd puki vuäzzlai šõddâmäiggsa äärv da sij õõutlaaǥǥan da luõvteʹmes vuõiggâdvuõđeez tobdstummuš rääjj vuâđ jiijjâs väʹlddvuõʹtte, vuõiggmeâldlažvuõʹtte da raauhu maaiʹlmest,
straammteʹmesvuõtt ooumažvuõiggâdvuõđin da tõi vännšummuš liâ viikkâm rueʹššesvuõđid, kook liâ puuštčam ooumažkååʹdd kââm, da meerai ââʹlmõs mieʹrren lij čuõjtum nåkam maaiʹlm raajjmõš, koʹst oummuin lij sääʹnn- da åskldõkväʹlddvuõtt da seeʹst ij taarbâž jieʹlled pââlast da vääʹnest,
što ooumaž ij jõõudči mââimõs kuånsttân tuõrvvõõttâd aggstummša päkkvääʹld da suärddmõõžž vuâstta, ooumažvuõiggâdvuõđ aʹlǧǧe tuõrvvâd vuõiggâdvuõttriikkvuâđđjurddi veäkka,
miârkteeinalla vääžnai lij viikkâd ooudâs ǩeʹnnvõs kõskkvuõđi ouddnummuž meerkooʹddi kõʹsǩǩe,
Õhttõõvvâm meerkooʹddi meer liâ vuâđđǩeeʹrjest oʹđđest raavääm što sij åskka oummu vuâđđvuõiggâdvuõđid, oummu ärvvu da miârktõʹsse da åummai da neezzni õõutnallšem vuõiggâdvuõđid da tuʹmmääm oouʹdeed sosiaalʼlaž ouddnummuž da pueʹrab jieʹllem määinaid pääkkteʹmes åårrmõõžžin,
vueʹssbieʹllriikk liâ čõnnõõttâm oouʹdeed õhttsažtåimmʼmõõžžâst Õhttõõvvâm meerkooʹddin ooumažvuõiggâdvuõđi da vuâđđväʹlddvuõđi õõlmâsmaailmallaš ciʹsttjummuž da jääʹǩǩtummuž, da
õhttsaž fiʹttjõs täin vuõiggâdvuõđin da väʹlddvuõđin lij vuõssärvvsa vääžnai tän čõnnõõttmõõžž teâuddmõʹšše pukin beäʹlin.
Tõn diõtt
õõlmâs-sååbbar
oudd tän ooumažvuõiggâdvuõđi õõlmâsmaailmallaš čõõđtõõzz puki meerai da puki meerkooʹddi täävtõõllâmnalla õhttsaž vuäʹppõsân, što kååʹtt-a ooumaž da kååʹtt-a õhttsažkååʹdd orgaan, ââʹneeʹl tän čõõđtõõzz čõõđ ääiʹj miõlâst, põõrǥči čuõvteeʹl da mättʼteeʹl viikkâd ooudâs täi vuõiggâdvuõđi da väʹlddvuõđi ciʹsttjummuž di juätkkjeei meersaž da meeraikõskksaž tååimain tuõrvvâd tõi õõlmâsmaailmallaš da tuõttääššlaž tobdstummuž da jääʹǩǩtummuž nuʹt jiõčč vueʹssbieʹllriikki meerai ǥu tõi lääʹjjââʹnnemväldda kuulli vuuʹdi meerai kõskkvuõđâst.
Puk oummu šâʹdde jiõččvääldliʹžžen da õõutverddsiʹžžen äärvai da vuõiggâdvuõđi beäʹlnn. Siʹjjid lij uvddum jeäʹrmm da kââmm, da seeʹst âlgg tåimmad nuuʹbbeez årra villjvuõđ jiõʹǧǧe.
Juâkksaž lij vuõiggõttum pukid täin čõõđtõõzzâst peäggtum vuõiggâdvuõđi da jiijjâsväʹlddvuõđid krååʹma ni måkam ouddmiârkkân rooʹdde, leeʹšǩ eunna, sooǥǥbeälla, ǩiõʹlle, ååskldõʹǩǩe, poliittlaž leʹbe jeeʹres miõlljurddja, meersaž leʹbe õhttsažkååddlaž alggpuättmõʹšše, vääʹrkõsvuõʹtte, šõddâmvuõʹtte leʹbe sâjja vuâđđõõvi jeeʹres jeärtõõllmõõžž.
Ij ni måkam jeärtõõllmõõžž vuäǯǯ´tuejjeed tõn jânnam leʹbe vuuʹd poliittlaž, vuõiggâdvuõđlaž leʹbe meeraikõskksaž sââʹj vuâđald, koozz ooumaž kooll, leäi-ba tät jânnam leʹbe vuʹvdd jiõččnaž, huâllvaldšmest, jiõččvaaldâšm väjja leʼbe jeeʹres tiuddvälddsažvuõđ rajjtõõzz vuâllsaž.
Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt jieʹllma, väʹlddvuõʹtte da persoonlaž staanvuõʹtte.
Ij ni ǩeän vuäǯǯ ââʹnned åʹrjjvuõđâst leʹbe åʹrjjvuõđnallšem päkktuâjast, da puk åʹrjjvuõđ da åʹrjjkaaupnallšem maall liâ ǩiõlddum.
Ij ni ǩeän vuäǯǯ mueʹǩǩeed ij-ǥa ââʹnned leʹbe raŋsted rueʹššeld, pannluučkeld leʹbe pâiʹlǩiõččeeʹl.
Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt šõddâd pukveeʹzz tobdstum ooumžen lääʹjj ooudâst.
Puk liâ õõutverddsaž lääʹjj ooudâst da vuõiggõttum čårsteǩani õõutlaaǥǥan lääʹjj suâjja. Pukin lij vuõiggâdvuõtt õõutverddsaž suõjjlummša tän čõõđtõõzz vuâsttsaž čårstummšest di puk ǩiuʹrrjummšest nåkam čårstummša.
Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt viõkkšõs vuõiggâdvuõttsuõjjniâvvu tåimmvääldlaž meersaž suudišttmest nåkam tuâjai vuâstta, kook neuʹrree suʹnne riikkvuâkkõõzzin leʹbe jeeʹres laaʹjjin tuõrvvuum vuâđđvuõiggâdvuõđid.
Ij ni ǩeän vuäǯǯ miõllvääʹld ââʹneeʹl tuõʹllʼjed, vaʹŋǧǧeed leʹbe karbbâd jânnmest.
Juâkksast lij samai õõutverddsânji vuõiggâdvuõtt vuõiggvuõđmeâldllaž da õõlmâs suudõõttmõʹšše čõnnõõttʼtem da paaʹrtitemes suudišttmest tâʹl, ǥu tuʹmmeet suu vuõiggâdvuõđin da õõlǥtemvuõđin leʹbe suu vuâstta kaggum reäkkõsviârtõõzzâst.
1. Juõʹǩǩ reäkkõõzzâst viârtum oummu âlgg ââʹnned viârteʹmmen, poka suu vieʹrrvuõttâs lij lääǥǥlânji čuäʹjtum tuõttân õõlmâs suudõõttmõõžžâst, koʹst suʹnne lij tuõrvvum puk suu peälštõõzz diõtt taarblaž staan.
2. Ij ni ǩeän vuäǯǯ suudâd tuâjain leʹbe huõlteʹmesvuõđin, kook jiâ meersaž leʹbe meeraikõskksaž vuõiggâdvuõđ mieʹldd leäkku leämmaž reäkkõõzz tõi tuejjeempoodd. Ij ni ǩeän vuäǯǯ suudâd kõrrsab raŋstõʹsse ǥu tõõzz, kååʹtt lij suåvtemnalla reäkkõõzz tuejjeempoodd.
Ij ni ǩeän privattjieʹllma, piârrja, domoi leʹbe ǩeeʹrjvaajtõʹsse vuäǯǯ kässjõõttâd miõllvääʹld ââʹneeʹl, ij-ǥa ni ǩeän ciist da slääʹv vuäǯǯ neuʹrreed. Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt lääʹjj suâjju nåkam kässjõõttmõõžž leʹbe neuʹrrummuž vuâstta.
1. Juâkksast lij vääʹldstes vuõiggâdvuõtt liikkeed da vaalšed jälstempääiʹǩes tättmes riikk vuuʹdest.
2. Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt vueʹlǧǧed jânnmest, še jiijjâs jânnmest, da mäʹcced väʹst jânnma.
1. Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt ooccâd da naaudšed tuõrvvpääiʹǩ vääinast jeeʹres jânnmin.
2. Tän vuõiggâdvuõʹtte ij vuäǯǯ nuäjjõõttâd, ǥu lij kõõččmõš tuõttääʹššest pannpoliittlaid reäkkõõzzid vuâđđõõvvi viârtummšin leʹbe Õhttõõvvâm meerkooʹddi meäʹri da vuâđđjurddji vuâsttsaž tuâjain.
1. Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt meerlažvuõʹtte.
2. Ij ni ǩeäʹst vuäǯǯ miõllvääʹld ââʹneeʹl äʹnsted meerlažvuõđ ij-ǥa ǩeʹldded vuõiggâdvuõđ meerlažvuõđ vaajtummša.
1. Tiuddâkksaž åummain da neezznin lij vuõiggâdvuõtt veänccõõttâd da piârrõõvvâd krååʹma ni måkam rooʹdde, meerlažvuõʹtte leʹbe åskldõʹǩǩe vuâđđõõvvi rajjtõõzzin. Seeʹst liâ õõutnallšem veänccõõttmõʹšše õhttneei vuõiggâdvuõđ nuʹtt vieʹnc ääiʹj ǥu vieʹncest rätkkjem ääiʹj.
2. Veänccõõttâd ij vueiʹt krååʹma veäncca äiggai pieʹllkuõiʹmi jiõččtäättlaž da tiudd miâsttmõõžž.
3. Piâr lij õhttsažkååʹdd luâđlaž vuâđđvueʹss, da tõʹst lij vuõiggâdvuõtt õhttsažkååʹdd da riikk uʹvddem suõjjlummša.
1. Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt vuäʹmsted jeällmõõžž õhttu da õõutsââʹjest nuuʹbbivuiʹm.
2. Ij ni ǩeäʹst vuäǯǯ miõllvääʹld ââʹneeʹl äʹnsted suu jeällmõõžžâs.
Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt juurd-, kââmm- da åskldõkväʹlddvuõʹtte. Tät vuõiggâdvuõtt âânn seʹst vääʹld vaajted åskldõõǥǥâs leʹbe ååskas di vääʹld tobdsted åskldõõǥǥâs leʹbe ååskas õhttu leʹbe õõutsââʹjest nuuʹbbivuiʹm, nuʹt õlmmsânji ǥu privaattlânji, mättʼteeʹl, sluužvharjjteeʹl, vuâsppåʹdsluužvin da åskldõõǥǥlaž pooddin.
Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt jiijjâs juurd- da sääʹnnväʹlddvuõʹtte. Tät vuõiggâdvuõtt âânn seʹst vääʹld ââʹnned jiijjâs jurddjid ni ǩeän kässjõõđǩani di haʹŋǩǩeed, vuâsttaväʹldded da liâvted teâđaid da jurddjid mõõn täättas saaǥǥtemneävv veäkka vooudlaž raajin huõlǩani.
1. Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt väʹlddvuõʹtte noorõõttâd rääuhnallšeld da vuõiggâdvuõtt õhttõõvvâmväʹlddvuõʹtte.
2. Ij ni ǩeän vuäǯǯ pääkkted kuullâd õhttõʹsse.
1. Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt vuässõõttâd jânnmes õõlmâs aaʹšši håiddmõʹšše juʹn-a vuõiʹǧǧest leʹbe vaalväʹlddvuõđin vaalšum eeʹttkõʹsttji pääiʹǩ.
2. Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt õõutnallšem vueiʹtlvažvuõđid piâssâd jânnmes õõlmâs viiʹrjid.
3. Õõlmâs vääʹld vuâđđan lij meer tätt. Tän täätt âlgg õlmmeed mieʹrräiggsaž da vuõigg vaalin, koin juâkksast lij aalmilaž da õõutnallšem jiõnnvuõiggâdvuõtt da kook tååimtet peittsaž jiõnstummšin leʹbe vaʹstteei vaalväʹlddvuõđ tuõrvvi mõõntõõllmõõžžin.
Juâkksast lij õhttsažkååʹdd vuäzzliʹžžen vuõiggâdvuõtt sosiaalstaaʹne, da juâkksaž lij vuõiggõttum ooumažärvvses da persoonʼnallšemvuõttâs pääkkteʹmes ouddnummša vieʹltʼteʹmes tällõõzzlaž, sosiaalʼlaž da čuõvtõõzzlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummša meersaž tååimai da meeraikõskksaž õhttsažtuâj veäkka, juõʹǩǩ riikk riâžldõõǥǥ da viõkkvääraid lokku vääʹldeeʹl.
1. Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt riõuggu, reâuǥ jiõččvääldlaž vaalšummša, vuõiggvuõđmeâldlaž da suåvlaž reâuggjieʹllma di suõjjlummša reâuǥteʹmesvuõđâst.
2. Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt seämma pälkka seämma reâuǥast krååʹma ni måkam čårstummuž.
3. Juâkksast tuâjjlast lij vuõiggâdvuõtt vuõiggvuõđlaž da suåvlaž koʹrvvõʹsse, kååʹtt tuõrvvad suʹnne da suu piârrja ooumažärvvsaž jieʹllem da koon taarbšeen tiuddeet jeeʹres sosiaalʼlaž suõjjlummuž neävvaivuiʹm.
4. Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt aalǥted ämmatõhttõõzzid da õhttned tõid ouddõõzzeez suõjjlummšen.
Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt vuâŋŋmõʹšše da âsttäigga, kook âʹnne seʹst tuâjjääiʹj toolkvaž rääʹjtummuš di põõʹji mieʹldd päälklaž luõvâsaaiʹjid.
1. Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt jieʹllemtässa, kååʹtt riʹjttai tuõrvveed suu da suu piârrjes tiõrvâsvuõđ da pueʹrrvââjjmõõžž da âânn seʹst jeeʹrab mieʹldd porrmõõžž, aazzâlm, tiõrvâsvuõtthuâl da vieʹltʼteʹmes sosiaalkääzzkõõzzid, di vuõiggâdvuõđ staaʹne reâuǥteʹmesvuõđ, puõʒʒâlm, lääʹmesvuõđ, liâskkvuõđ, puäʹresvuõđ leʹbe jeeʹres suʹst čõõnteʹmes määin tuejjtem piʹrǧǧeem mõõntõõzz vääras.
2. Jieʹnnin da päärnain lij vuõiggâdvuõtt takai jeeʹrab huõllâânnmõʹšše da veäkka Puk päärna naaudše seämma sosiaalʼlaž suõjjlummuž ǩiõččkani tõn, liâ-a sij šõddâm vieʹncest avi vieʹnc åålǥbeäʹlnn.
1. Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad mättʼtõõzz. Aainâs altteem- da vuâđđmättʼtõs âʹlǧǧe leeʹd määusteʹmes mättʼtõõzz. Altteem-mättʼtõõzz âlgg leeʹd pääkklaž. Teeknlaž da ämmtallaš mättʼtõs âʹlǧǧe leeʹd õlmmsest vuäǯǯamnalla, da pukin aʹlǧǧe leeʹd õõutverddsaž vueiʹtlvažvuõđ vuäǯǯad õllškooultõõzz oddlõsvuõđ vuâđald.
2. Mättʼtõõzzâst âlgg põrggâd oummu persoonʼnallšemvuõđ ooudâsviikkmõʹšše tiudd mettses di raaveed ooumažvuõiggâdvuõđi da vuâđđväʹlddvuõđi ciʹsttjummuž. Tõn âlgg lââʹzzted fiʹttjõõzz, sååʹvšemvuõđ da naʹzvaanvuõđ puki meerkooʹddi da puki näälʼlaž da åskldõõǥǥlaž joouki kõõsk di oouʹdeed Õhttõõvvâm meerkooʹddi toiʹmmjummuž rääuh seeiltem ouʹdde.
3. Puärrsin lij vuõss-sâjjsaž vuõiggâdvuõtt vaalšed, måkam mättʼtõõzz sij päärnaid uuʹdet.
1. Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt jiõččvääldlânji vuässõõttâd õhttsažkååʹdd kulttuurjieʹllma, naaudšed čeäppõõzzin di piâssâd vuäzzliʹžžen tiõtti ouddnummšest da tõn mieʹldes puʹhttem ouddõõzzin.
2. Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt nåkam aaunâsteʹmes da aunnsallaž ouddõõzzi suõjjummša, kook šâʹdde suu raajjmes tiõđlaž, ǩeerjlaž leʹbe čeäppõõzzlaž puuʹtʼtõõzzâst.
Juâkksast lij vuõiggâdvuõtt nåkam õhttsažkååddlaž da meeraikõskksaž jieʹrǧǧe, koʹst tän čõõđtõõzzâst peäggtum vuõiggâdvuõđ da väʹlddvuõđ vueiʹtte teâuddjed märddnalla.
1. Juâkksast liâ õõlǥtemvuõđ õhttsažkååʹdd årra, ǥu tåʹlǩ õhttsažkååʹddest suu persoonʼnallšemvuõtt vuäitt mõõnnâd luõvâld da märddnalla ooudâs.
2. Ij ni ǩeän vuâstta vuäǯǯ suu ââʹneen vuõiggâdvuõđeez da väʹlddvuõđeez piijjâd jeeʹres ǥu nåkam laaʹjjin šiõttuum rajjtõõzzid, kooi jurddjen lij tåʹlǩ tuõrvveed nuuʹbbi oummui vuõiggâdvuõđi da väʹlddvuõđi tobdstummuž da ciʹsttjummuž di moraal, aalmilaž jiârǥ da aalmilaž pueʹrrvââjjmõõžž vuõiggõttum õõlǥtõõzzid demokraattlaž õhttsažkååʹddest.
3. Täid vuõiggâdvuõđid da väʹlddvuõđid ij ni kuäʹss vuäǯǯ ââʹnned Õhttõõvvâm meerkooʹddi mieʹri da vuâđđjurddji vuâstta.
Ij ni mõõn tän čõõđtõõzzâst vuäǯǯ tuʹlǩǩeed miârktem riikk, joouk leʹbe oummu vuõiggâdvuõđ nåkam toiʹmmjummša leʹbe tuõjju, koon jurddjen lij tuššeed tän čõõđtõõzzâst peäggtum vuõiggâdvuõđid da väʹlddvuõđid.